VRKK minu jaoks algaski sümboolika loomise tellimusega, Margega arutasime selle ühingu kontseptsiooni ja kujundasin ühingu loomisaastal märgi ehk logo. Logo idee sai alguse V tähe kujutisest, mis sõõri abil ümber V kujunes lõpuks sõleks. Edasi kujundasime OÜle dokumendipõhjad ja ka tänusümboolika tänukirja näol. Eeskujuks tänukirjale sai raamat „Eesti Rahva Muistsed Jutud“, joonistasin sarnases muistses stiilis raamistiku sõnale tänukiri. Paberiks valisime paksema jõupaberi, mille ääred käsitsi rebitud ja põletatud. Lasin valmistada VRKK logoga templi ning vana aja meetodil/moel vajutasime logo kuuma sulavahaga tänuteksti lõppu. Mäletan, et käisin Otepää postkontori naiste käest veel küsimas vaha ja mulle leiti kusagilt keldrist tahkeid vahatükke. Kuuma vaha sisse kinnitasime veel linasest nööri, mille otsas kaunistuseks heegeldatud motiiv. Motiivide heegeldamise ülesanne jäi Margele. Tänukirja sai siis üleandmisel nööri abil kokku rullida sarnaselt vanadele tähtsatele dokumentidele ja kirjadele. See kujunduse tegemine oli väga mänguline ja mõnus tegevus. Väga eredalt meenub veel arengukava koostamise nädalavahetus, kus veetsime koos mitu päeva ja koolitaja abiga sündis sisukas dokument. VRKK naiskonda kuulusid väga toredad, sõbralikud ja loomingulised inimesed, kellega tegin algselt kujundajana kaasa kõik VRKKga seotud arenguetapid. Lõpuks tundsin ka ise ennast VRKK liikmena ja mingil hetkel kirjutasin ka liikmeks astumise avalduse. Olen osalenud aastate jooksul paljudes töötubades ja mõne ka ise korraldanud. Väga ilus traditsioon on muidugi tänuüritused, mida juhatus vapralt igal aastal korraldab. Olen isegi ka ühe sõle omanik. Olen tänulik VRKKle, siia ühingusse kuulumine on andnud mulle palju meeldivaid mälestusi, kontakte ja vajalikke kogemusi.
Ave Kruusmaa